Kvaliteetne õigusabi

Advokaadibüroo LMP advokaat Marelle Leppik võitis auhinnalise koha Riigikohtu teadusartiklite konkursil

18.01.2016

Auhindade väljakuulutamine toimus 14. jaanuaril Riigikohtu 96. aastapäeval üldkogu saalis. Riigikohtu teadusartiklite konkursil hinnati kaasautori Marelle Leppik konkursitööd „Sõnavabadus ja anonüümsus internetis - blokkida või mitte blokkida, selles on küsimus“ auhinnalise III kohaga.

Riigikohtu teadusartiklite konkursi hindamiskomisjoni kuulusid Maarja Torga (Riigikohus), Madis Ernits (Tallinna ringkonnakohus), Nele Parrest (Õiguskantsleri büroo), Janar Jäätma (Riigikohus), Berit Aaviksoo (Riigikohus) ja prof Irene Kull (Tartu Ülikool).

Auhinnalise töö kaasautorid selgitasid artiklis, et Eesti kohtupraktikas ei ole palju interneti-teenuse osutaja vastutust, kohustusi ja õigusi avavaid lahendeid. Tähelepanu väärib Riigikohtu otsus 3-2-1-43-09, milles käsitleti olukorda, kus veebiportaalis avaldati kolmanda isiku koostatud au toetava ja ähvardava sisuga kommentaarid, mille eest vastutavaks loeti veebiportaali. Euroopa õigusteadlaste ja praktikute hulgas leidis see otsus palju vastukaja, kui Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kõigepealt 2013. aastal  ja hiljem kinnitas EIK suurkoda 2015. aasta suvel, et Eesti riik ei rikkunud Euroopa inimõigusete ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus).

 

Kaasautorid juhtisid tähelepanu reaalsele probleemile, et interneti-teenuse osutajal, aga ka juristidel on keeruline kiiresti hinnata internetiportaalis avaldatud anonüümse arvamuse sisu õiguslikust aspektist. Tagajärjeks on, et eelistatakse võimalike probleemide vältimiseks väidetavalt kohatu sisu ilma põhjaliku analüüsita kiiresti internetist eemaldada. Viimane on ohuks sõnavabadusele. Samuti muudetakse nii interneti keskkonda kui kaasaegset elukeskkonda aina vähem anonüümseks ja rohkem jälgitavaks. Seevastu sõnavabaduse kuritarvitamisele soodsalt ja solvavate kommentaaride postitajatele julgustavalt mõjub hoopis asjaolu, et interneti-teenuse osutamisel ei ole alati selge, kes ja mille eest täpselt vastutab ning millised õigused ja kohustused kellelgi infoahelas on.
 
Riigikohus selgitas, et riigiõiguse-teemaliste tööde hindamisel arvestas komisjon töö asjakohasust ning olulisust, lisaks akadeemilisust ning vastavust teadusartiklite nõuetele. Konkursil võisid osaleda kõik doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja  diplomiõppe üliõpilased või vilistlased, kelle lõpetamisest polnud konkursitööde esitamise tähtajaks möödunud enam kui üks aasta.

 



 
 
 
 

 LinkedIn   Twitter   Facebook  Youtube  Google+