Personaalne lähenemine

Äriõigus

 Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?

Esmalt tuleb valida erinevate äriühingute vormide vahel, mis vastavad kõige paremini Teie vajadustele. Siin saab juriidiline nõustaja Teile erinevaid äriühingute liike selgitada. Samuti pole välistatud, et Teie tegevusteks sobib hoopis mittetulundusühing. Seejärel aitab jurist koostada asutamislepingu ja põhikirja ning korraldab äriühingu/mittetulundusühingu registreerimise. Äriühingute asutamisel on soovitatav sõlmida kohe ka käsunduslepingud juhatuse liikmetega, koostada töötajate jaoks töölepingud jpm.


 

VASTUSED.EE KÜSIMUSED JA VASTUSED

Kas kohtutäituril on õigus juhatuse liikme eravõla pärast panna firmale keelumärge?

Kas kohtutäitur omab õigust eraisiku (juhatuse liikme) võla pärast kanda keelumärge firma peale (2500.- asutamise summa peale), kus eraisik on juhatuse liige? Kas kohtutäitur saab firma kontole aresti ka panna?

Vastus: Olukorra täpsustamiseks peame märkima, et peate ilmselt silmas olukorda, kus võlgnikuks olev eraisik ei ole ettevõttes mitte üksnes juhatuse liige, vaid ka osanik, sest viitate sellele, et keelumärge on seatud 2500 € asutamise summale, ehk ilmselt osaniku osalus äriühingus. 

Kuna tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, kellele kuulub ettevõttes ka osalus suurusega 2500 €, siis osaluse näol on tegemist võlgnikule kuuluva varaga, mida saab arestida, pantida, võõrandada jne. Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 125 võimaldab võlgnikule kuuluva osa osaühingus arestida ning avalikul enampakkumisel müüa.

Juhul, kui sundtäitmine ning täitemenetlus on algatatud füüsilise isiku vastu, ei saa kohtutäitur reeglina kolmanda isiku vara arestida. Erandiks saab olla olukord, kus kohtutäituril on alust eeldada, et võlgniku vara on antud kolmanda isiku valdusse arestimise vältimiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus arestida kolmanda isiku valduses olev vara. 



Kuidas osaühingu tegevus peatada, et kunagi jätkata, kuid et maksuamet ja äriregister kallale ei tule?

Ei taha käibemaksukohusluseta ühemehe-OÜ-d likvideerida, sest firma tegevus on hooajaline. Firma lõpetab aasta arvatavalt kahjumiga. Tahaksin firmat ilma likvideerimishirmuta edasi pidada, tegevuse jätkumisel jätkub ka raamatupidamine, esitatakse aastaaruanne, makstakse maksud. Millal tuleb kallale maksuamet või äriregister (likvideerima, netovara seis)? 

Meie seadustes OÜ peatamist, et vajadusel majandusliku tegevusega jätkata, pole olemas. Või siiski mingil tingimusel on? Kuidas edasi toimida, et seaduste järgi kõik korras oleks ja firmat ei peaks likvideerima? 

Vastus: Kui mingil perioodil tegevusi pole, siis otseselt midagi tegema ei peagi. Kui töötajaid pole, siis puudub eelduslikult ka vajadus makse maksta, samas kõik kohustuslikud deklaratsioonid tuleb maksuametile ikkagi esitada. 

Majandusliku tegevuse puudumine pole äriühingu sundlikvideerimise aluseks. Äriühing muutub lihtsalt nö riiulifirmaks, millele tegevused puuduvad.

Kui käesolev majandusaasta lõpeb kahjumiga, siis eelkõige võib probleeme tekitada ÄS § 176, mis sätestab järgmist:

Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või
2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;
3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
4) pankrotiavalduse esitamise.

Seega tuleb jälgida, et netovara oleks kooskõlas seadusega. Samuti tuleb kindlasti esitada majandusaasta aruanded, kuna majandusaasta aruande esitamata jätmine on üks äriühingu äriregistrist kustutamise alustest.



Kas saan kohtutäiturite eest oma nimelt auto oma firma nimele vormistada?

Kui mul kui eraisikul on kohtutäiturite ees võlad ja pangakontod arestitud nende poolt, kas saan registreerida auto oma firma nimele (olen ainus juhatuse liige), et kohtutäiturid ei saaks seda arestida?

Vastus: Kuna Teie esitatud asjaoludest nähtuvalt võib eeldada, et võlgnikuks on eraisik, mitte juriidiline isik, siis kohtutäituril alust juriidilise isiku vara arestimiseks ei ole. Sõiduki juriidilise isiku nimele vormistamisel peate aga arvestama, et täitemenetluse seadustik annab võimaluse võlgniku vara tagasivõtmiseks. Kõnealuse tagasivõitmise üldiste aluste kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.

 

Kuidas müüa oma osa osaühingus, kui teine osanik ei soovi mulle seda kinni maksta?

Olen osanik 50%-50% ettevõttes, soovin oma osa müüa, kuna ei soovi omada ettevõtet, mille tegevuses ise aktiivselt ei osale (ei kuulu juhatusse). Teine osanik aga ei soovi mulle minu osa kinni maksta. Mis võimalused mul on ikkagi oma osa müüa?

Vastus: Äriseadustiku (edaspidi ÄS) kohaselt on osanikul võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule (teistele osanikele) kui ka kolmandale isikule. Seega kui teine osanik ei soovi Teie osalust omandada, on Teil võimalik osa võõrandada ka mõnele muule isikule. Selleks tuleks täpsustada järgmist.

ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seesuguse osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine. 

Seega tuleks siinkohal vaadata, kas osa võõrandamiseks on osaühingu põhikirjas sätestatud ülalkirjeldatud täiendav tingimus. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peate esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse Teile nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest. Seejuures ei sätesta seadus nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Samas juhul, kui põhikirjas on sätestatud võõrandamiseks nõusoleku taotlemise vajadus ning kõnealust nõusolekut ei ole võimalik saada, võite mõjuval põhjusel nõuda vastava nõusoleku andmist kohtusse hagi esitamisega. 


Kui põhikiri ÄS § 149 lg 3 kohast täiendavat tingimust ei sätesta, on Teil võimalik oma osa kolmandale isikule võõrandada. Siinkohal tuleb arvestada, et tulenevalt ÄS § 149 lg 2 on osa võõrandamisel kolmandale isikule teisel osanikul ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. 



Kas krediidiinfot pakkuva erafirma kodulehel on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta?

Kas erafirmadel, kes tegelevad krediidiinfo kogumise ja jagamisega enda kodulehel, on õigus säilitada infot endiste juhatuse liikmete kohta? 

Selgitav näide: Kui googlesse kirjutada isiku nimi, kes on kunagi olnud firma juhatuses, siis ilmub kohe esimesel lehel inforegister.ee (juhatuse liikme ülevaade) inimese nimi ja temale kuuluvad endine/endised firmad samal ajal kui tegelikult äriregister enam ei väljasta seda infot. 

Kas erafirmal on õigus sellist infot säilitada ja googli otsingus isiku nime järgi otsides hoida firma infot optimeeritud kujul esimeste otsingutulemuste hulgas. Kuidas saaks seda eemaldada?

Vastus: Info endiste juhatuse liikmete kohta on avalik. Äriregistris on tegemist küll tasulise päringuga, kuid Äriregistrist on siiski võimalik vaadata juriidilise isiku endisi juhatuse liikmeid. Lisaks saab Äriregistris teha päringu konkreetse füüsilise isiku kohta - mh kontrollida, milliste juriidiliste isikute juhatusse on see isik varem kuulunud.



Kas abikaasa lisamiseks täisühingu prokuristiks pean sõlmima ka temaga mingi lepingu?

Soovin abikaasat lisada täisühingu prokuristina B-kaardile. Kas pean sõlmima temaga ka töölepingu või mingi muu lepingu? Hetkel ta on töötuna arvel.

Vastus: Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel (äriseadustik § 16 lg 1). Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja ning prokuura andmisel ei ole vaja sõlmida lepingut. Prokuura kanne tehakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel ning sellele tuleb lisada ka prokuristi määranud juhtorgani otsus. Tulenevalt äriseadustiku §-st 99 määravad täisühingu prokuristi kõik juhtima õigustatud osanikud ühiselt (seejuures võib prokuura tühistada iga juhtima õigustatud osanik), mistõttu on prokuura andmiseks ning äriregistrile avalduse esitamiseks vajalik vastavate isikute otsus. 



Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele (osaühingu omanikele)?

Äriühingul on võlg omanike ees(50:50). Võlg on tekkinud äriühingule kuuluva maa maamaksu tasumisel omanike poolt. Muid võlgu ei ole.
a) Kas võib ja kuidas vormistada maa võla katteks võlausaldajatele (ehk omanikele)?
b) Kas äriühingu vara saab üle anda ka füüsilistele isikutele (2 omanikku)?

Vastus: Küsimusest saan aru, et äriühingul on 2 osanikku, kelle osade suurused on võrdsed ning kes maksid ära äriühingu poolt tasumisele kuulva maamaksu. Kuna osanikud ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest ning äriühing peaks oma vara arvelt oma kohustusi täitma, siis sellises olukorras äriühingu rahalise kohustuse täitmist saab käsitleda äriühingule antud laenuna. Seadus ei keela osanikel anda laenu äriühingule. Sel juhul saavad osanikest võlausaldajad ning osanike nõuete rahuldamine toimub samamoodi nagu teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine. 

Äriühingule kuuluva varaga tehingute otsustamine ning teostamine kuulub juhatuse pädevusse – ÄS § 181. Seega just äriühingu juhatus peab võtma vastu ka vastava otsuse, mida ühingule kuuluva maaga teha. Kahjuks ei ole Te täpsustanud, millist liiki äriühinguga tegemist on, kas osanikud on ühtlasi ka juhatuse liikmed ning mis on ühingu peamine tegevusala. Siiski eeldame, et kinnisvaraga tehingud väljuvad ühingu igapäevase majandustegevus raamest, mistõttu sellise tehingu tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu või osanike nõusolek. 

Siiski vaatamata sellele, et äriühingu juhatusel on seadusest (ja reeglina ka lepingust) tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata. Sellest tulenevalt võib eeldada, et ühingu vara, eriti kinnisvara, kinkimine ei ole üldreeglina lubatav, ning vahet ei ole, kas see kingitakse osanikule, või kolmandale isikule. Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikme üheks kohustuseks on muuhulgas panustada juriidilise isiku juhtimisse ning mitte kahjustada juriidilise isiku ega selle teiste liikmete huve Ühingule kuuluva vara kinkelepingu tegemisel väheneb oluliselt ühingule kuuluva vara koosseis, ning seda saab käsitleda varalise kahju tekitamisena ühingule. Selline tegu on kriminaalkorras ka karistatav. Seaduses on sätestatud, mida saab käsitleda olulise või suure kahjuna (vastavalt 3 200.- € ja 32 000.- € kehtivat palga alammäära arvestades). 

Maaga tehingu tegemisel (s.t eelkõige võõrandamisel õiglase tasu eest) tuleb juhatusel muuhulgas arvestada ka kõikide võlausaldajate huvisid ning tehing ei tohi kahjustada ei ühingu enda ega võlausaldajate huvisid. Seadus ei näe piirangut, kes saab äriühingule kuuluvat kinnisvara omandada, seega tehingu teiseks pooleks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik.

Vastates Teie konkreetsele küsimusele märgin, et ilmselt omandaksid ühingu osanikud maa oluliselt väiksema hinna eest, kui palju on nad ühingu eest maamaksu maksnud. Vastava tehingu teostamisel tuleb kindlasti arvestada vara (maa) väärtuse ning tasutud maamaksu omavahelist suhet. Kui tasutud maamaksu summa on oluliselt väiksem maa väärtusest, ei ole maa võõrandamine omanikele suure tõenäosusega lubatud, kui selleks puudub mõni muu alus.



Kui osanik müüb oma osa teisele osanikule, kas siis kolmandal osanikul on ka selle ostmiseks mingi võimalus?

Osaühingus on 3 võrdset osanikku (A,B,C) st kõigil on 33,3%. Osanik A soovib oma osa võõrandada osanikule B, kas C-l on võimalik teostada ostueesõigust või on tal mingid muud õigused A osale?

Vastus: Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 149 lg 1 võib osanik oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. Ostueesõigus teistele osanikele tekib lg-le 2 toetudes ainult siis, kui võõrandatakse osad kolmandale isikule. ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, ei ole C-l võimalik teostada ostueesõigust, ega pole tal ka muid õigusi A osale. 


Kas osaühingu osakapitali eurodeks muutmine on kohustuslik või toimub see ka automaatselt?

OÜ osakapital on veel eurodeks muutmata, puudub osanike otsus, kuna koosolekule tuleb 6-st kohale ainult 2-3. Kas eurodeks muutmine on kohustuslik või kui seda tehtud ei ole, toimub muutmine automaatselt? OÜ-l 2012.a majandusaastaarauanne esitamata, kas seda saab esitada enne, kui osakapitali muudatus registris tegemata?

Vastus: 01.07.2010.a jõustunud Äriseadustiku muudatuste kohaselt tuleb nii asutatavatel kui varem asutatud osaühingutel ja aktsiaseltsidel alates 01.07.2010.a registreerida oma aktsia- või osakapital eurodes. Aktsia või osakapitali eurodesse ümberregistreerimisele ei ole kehtestatud lõpptähtaega, küll aga kehtib piirang, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2012.a kantakse äriühingu põhikirja ja/või aktsia-/osakapitali muudatus äriregistrisse vaid juhul, kui äriühingu kapital on arvestatud ümber eurodesse. Automaatselt ettevõtete osakapitali eurodesse ei konventeerita. Iga ettevõte peab selleks ise soovi avaldama ning registreerima äriühingu osakapitali muudatused äriregistris.

Kuivõrd osakapitali konventeerimisele lõpptähtaega sätestatud ei ole, siis ei ole muudatuse tegemata jätmine registris takistuseks ettevõtte majandusaasta aruande esitamisel.

Viitate oma küsimuses, et osakapital on eurodeks muutmata, kuna koosolekust võtab osa vaid 2-3 osanikku 6-st. Vastavalt Äriseadustiku § 171 lõikele 6 on sama päevakorraga kokku kutsutud korduskoosolek otsustusvõimeline sõltumata koosolekul esindatud häältest. 

Majandusaasta aruande esitamisel ei ole kõnealune teema määrav ning ei oma selles kontekstis tähtsust, st. majandusaasta aruande saab esitada ilma osakapitali kroonidest eurodesse ümberarvutamata. 



Kuidas osaühingule kuuluvat vara teise juhatuse liikme (osaniku) valdusest kätte saada?

Osaühingut juhib 2 juhatuse liiget (ka osanikud). OÜ on lõpetanud praktiliselt majandustegevuse. Soov on osaühingu tegevus lõpetada. Kuidas toimida, kui ühe juhatuse liikme käes on kogu ühingu vara (n traktor, millega harib oma põldu, ruumid, milles hoiab oma asju jmt). Osanike korduvatele pöördumistele ei tagasta võtmeid, vara, ei esita kuludokumente rahaliste kulutuste kohta jne. Esialgu ei tahaks pöörduda kohtu poole.

Vastus: Küsimuses ei olnud nimetatut märgitud, kuid eeldame, et antud juhul on osanike osad võrdsed. Kui soovitakse äriühingu tegevus lõpetada, siis annab seadus selleks erinevad võimalused, millest peamiselt rakendatakse likvideerimist või sundlõpetamist. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus (ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut).

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule.

Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Levinuimad põhjused on lõpetamisotsuse tegemata jätmine (nt olukorras, kus OÜ’l on netovara vähem, kui pool osakapitalist või vähem kui 2500.- € või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, kuid osanikud ei ole otsustanud osakapitali vähendamise või suurendamise, pankrotiavalduse esitamise, OÜ lõpetamise, jagunemise vms, või otsustanud tarvitusele võtma muid meetmeid); juhatuse ametiaja lõppemisel ilma uute juhatuse ametisse määramiseta; ettevõtte tegevuse mittevastavus seadustele. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.

Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust. Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse.

Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest. Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik - OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku.



Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul?

Olen osanik 22 osanikuga osaühingus. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada (lisaks minule veel 6 osanikku) ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida. Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel. Antud nõusolekut ma (meie) teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on. Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale.

Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek (äriseadustiku § 149 lg 3).

Kui põhikirja muutmisel on järgitud selleks ettenähtud korda (osanike koosoleku kokkukutsumise kord, põhikirja muutmise poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet), siis oma osasid müüa soovivad osanikud peavad tõepoolest oma osa müümiseks saama ülejäänud osanike nõusoleku. Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada.

Äriseadustiku § 149 lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist. Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms. Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma. Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa.

Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta.



Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda?

Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja anda üle selle vara (kinnisvara) teisele osaühingule B. Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine. Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena. Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada? Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks?

Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes. Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist.

Varade liikumine ühelt osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel. Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle (äriseadustik § 434 lg 4), st et vara üleandev osaühing jääb alles ning eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing (äriseadustik § 434 lg 5). Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga. Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks (äriseadustik § 391 lg 1). Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused (osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane) ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks (äriseadustik § 391 lg 5), mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B. Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada (seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele).

Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus. Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu läbi ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. 

Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis. 



Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse?

Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik (mitte mina) aga kaks juhatuse liiget. Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla (minu teada). Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt?

Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § 184 lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. 

Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.



Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata?

Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada (muid kontaktandmeid ei ole). Millised on A võimalused? Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.

Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja (vastava maakohtu registriosakonna) poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest. Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B. Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata. 

Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel (tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-st 212), seejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut (kui seadusest ei tulene teisiti) ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise (täitemenetluse seadustik § 213). Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri tasu ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada. 

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski. 



Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud?

Füüsilisele isikule kuuluv osa (ainuosanik) äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine (äriühing ei tegutse ega tegutsenud). Kas on võimalik äriühing likvideerida?

Vastus: Täitemenetluse seadustiku (TMS) kohaselt on täitemenetluses sissenõudja nõude rahuldamiseks võimalik pöörata sissenõue muuhulgas osaühingu osale (TMS § 125). Kohtutäitur teatab osaühingu osa arestimisest osaühingu juhatusele ning seejärel toimub sissenõudja nõude rahuldamiseks (üldjuhul avaliku enampakkumise kaudu) osa võõrandamine kohtutäituri poolt.

Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada (TMS § 54 lg 1) ning seejuures tehakse ka varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge, mis keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta (TMS § 54 lg 3). Kuivõrd esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooleli osaühingu osa võõrandamine, mille järgselt omandaks osaühingu osa omandaja (ainu)osaniku õigused, ning seejuures on eeldatavasti seatud varalise õiguse käsutamiseks registrisse keelumärge, ei ole äriühingu likvideerimine kohtutäituri avalduse või nõusolekuta võimalik.



Kuidas likvideerida 50:50 osalusega osaühing, kui teine osanik ei anna selleks nõusolekut?

Osanikud on teinud suusõnalise kokkuleppe firma likvideerimisega alustamise osas kokku lepitud tähtaja saabumisel aga hiljem ei soovi üks osanik likvideerimise otsust allkirjastada ning jätkuvalt huvitatud osapoolel puudub võimalus edasisi menetlusi alustada. Osaühingul puudub aktiivne majandustegevus esialgselt kokkulepitud likvideerimise tähtajast alates. Kohustusi klientide ja partnerite ees ei ole. Firma on heas majanduslikus seisus. Likvideerimise osas passiivseks muutunud ja varem raamatupidamise eest suusõnalise otsuse alusel vastutanud ja vastavaid menetlusi läbi viinud osanik ei ole tähtaegselt esitanud vajalikke aruandeid riiklikele institutsioonidele, sh majandusaasta aruanne. Teisel osanikul puudub ka võimalus neid kohustusi ise täita, kuna puuduvad vastavad algdokumendid ja teave. Kuidas oleks võimalik jätkuvalt aktiivselt likvideerimisest huvitatud osanikul osaühing likvideerida? Millistes tingimustes oleks osanikul võimalik algatada sundlikvideerimine?

Vastus: Osanike otsusel osaühingu lõpetamiseks on äriseadustikus (ÄS) osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks sätestatud häälteenamuse nõue (ÄS § 202), mistõttu 50:50 osalusega osaühingut ilma teise osaniku nõusolekuta likvideerida ei saa. Suusõnaline, kirjalikult fikseerimata otsus käesoleval juhul likvideerimiseks vajalikku alust ei anna.

Osaühingu sundlõpetamise otsustab kohus ning muuhulgas saab sundlõpetamise avalduse kohtule esitada ka osanik. Alused osaühingu sundlõpetamiseks tulenevad ÄS § 203 lõikest 1 ning ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikest 1. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub osaühingul aktiivne majandustegevus ning esitamata on jäänud majandusaasta aruanne. Üheks võimaluseks on täpsema juriidilise analüüsi käigus hinnata, kas kõnealustel asjaoludel või mõne muu asjaolu esinemisel oleks olnud osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine põhikirja kohaselt kohustuslik ja kui see nii on, siis vastavalt sellele esitada kohtule sundlõpetamise avaldus.

Ühtlasi märgin, et tulenevalt ÄS §-st 60 võib majandusaasta aruande esitamata jätmine viia osaühingu registrist kustutamiseni, seejuures võib ka registripidaja vastavas menetluses otsustada osaühingu likvideerimise (vastavalt ÄS § 60 lg 5).



Kuidas toimub aktsiate arvestamine, kui OÜ ühineb AS-ga?

OÜ ühineb AS-ga, OÜ-l on 1 osanik, kes on ka ühendava AS aktsionär (97% aktsiatest, kokku 2 aktsionäri, aktsia nimiväärtus veel põhikirjas 100 krooni ja ühte liiki aktsiad) ja juhatuse liige. OÜ on lisaks kapitalile ka muud vara nt arvutiprogramm, domeen jm), kõik läheb üle AS-le. Kuidas toimub OÜ kapitali ja muu vara arvutamine aktsiateks, kuidas muutub aktsiate %, kapitali suurenemine? Hiljem muudetakse see AS (säilib oma nimi) OÜ-ks, kuidas siis jälle aktsiate arvutamine osadeks?

Vastus: Esmalt märgin, et eurole üleminekuga seonduvalt tehti muuhulgas muudatused ka äriseadustikus (ÄS) ning antud juhul tuleks samuti arvestada ÄS rakendussätetes märgituga. Ennekõike on kõne all ÄS § 525(1) lõige 4, mille kohaselt pärast ühe aasta möödumist euro kui Eesti Vabariigi rahaühiku kehtima hakkamisest kantakse osaühingu või aktsiaseltsi põhikirja muutmine äriregistrisse ainult juhul, kui põhikirjas on osa- või aktsiakapital ja osade või aktsiate nimiväärtused väljendatud eurodes või kui samal ajal kantakse registrisse sellekohane põhikirja muudatus. Arvestada tuleb siinkohal ka erisustega osade/aktsiate nimiväärtustes.

Mis puudutab esitatud küsimusi, siis tulenevalt ÄS § 392 lg 1 sõlmivad äriühingute ühinemisel ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu, milles tuleb muuhulgas märkida kokkulepe ühendatava ühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale ühingule antud juhul ühendava ühingu aktsiate üleandmise vastu, ühingute osade asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse, ning ühendava ühingu aktsiate üleandmise tingimused. Asendussuhet ja juurdemaksete suurust selgitatakse ja põhjendatakse ühinemisaruandes (vt ÄS § 393).

Sisuliselt tähendab nimetatu, et ühendav ühing ehk antud juhul aktsiaselts väljastab ühendatavale ühingule (osaühingule) vara vastu aktsiad. Osaühingu poolt üleantav vara saab olla ühendavale ühingule sissemakseks, mida tuleb hinnata mitterahalise sissemakse hindamise korras (ÄS § 424). Tuleb näidata, mitu ühendava ühingu aktsiat ühendatava ühingu osanik ehk tulevane aktsionär saab. Kui ühinemise käigus on vaja teha ühendatava ühingu osanikule juurdemakseid, tuleb arvestada, et juurdemaksete summa ei või ületada 1/10 asendatud aktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summast (ÄS § 392 lg 2). Seadus ei kirjuta ette täpset asendussuhet ja juurdemaksete suurust, samuti ei ole kindlat reeglit aktsiakapitali suurendamisele ühinemise käigus. Oluline on arvestada, et osade asendussuhe ja juurdemaksed oleksid kohaseks tasuks ühendatava ühingu osanikule ning et ühinemine ei tooks kaasa ühingu võlausaldajate huvide kahjustamist (ÄS § 396 lg 2). Kapitali suurendamisel aga tagatakse ühinevate ühingute osanikele või aktsionäridele hilisem osalus. Seega, kui ühinemise läbiviimisel soovitakse anda ühendatava ühingu osanikule aktsiaid, tuleb suurendada aktsiakapitali. Aktsiate asendamine aktsiakapitali suurendamata on võimalik üksnes juhul, kui ühendaval aktsiaseltsil on oma aktsiaid, mida saab asendamiseks kasutada.

Aktsiaseltsi muutmisel osaühinguks on ÄS mõttes tegemist ümberkujundamisega, mille käigus ümberkujundatava ühingu aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks (ÄS § 478). Ümberkujundamine otsustatakse aktsionäride poolt ning vastavas otsuses tuleb muuhulgas märkida ümberkujundatava ühingu aktsionäride aktsiate asendussuhe ning aktsiaseltsi osaühinguks ümberkujundamisel ka osakapitali suurus (ÄS § 480). Siingi ei anna seadus ette täpset kohustust, kuidas asendussuhe ning loodava ühingu kapital määrata, ümberkujundamise otsuses tuleb märkida mitu ja millise nimiväärtusega aktsiat kui mitme osa ning millise nimiväärtusega asendatakse. Arvestama aga peab seejuures aktsionäride ning võlausaldajate huvidega, sh ka näiteks asjaoluga, et kui aktsiate asendussuhe määrati liiga madalaks, võib aktsionär nõuda uuelt ühingult tagasimakset (§ 481 lg 3).



Mida peaks osaühingu juhatus tegema, et äriregistrist kustutataks surnud juhatuse liikme nimi?

Eestis registreeritud OÜ juhatus on 5-liikmeline. Üks juhatuse liige suri mais 2013. Mida peaks osaühingu juhatus tegema, et äriregistrist kustutataks surnud juhatuse liikme nimi. 2013 surnud juhatuse liige oli välisriigi kodanik.

Vastus: Äriseadustiku § 22 lg 1 kohaselt peavad äriregistrit maakohtute registriosakonnad oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. 

Vastavalt § 33 lg-le 1 tehakse äriregistrisse kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud juhul. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.

Surnud isiku andmete äriregistrist kustumisel kohaldatakse äriseadustiku § 33 lg 7.2 (lõige 7 secunda), mis sätestab, et füüsilise isiku nime ja isikukoodi parandamine äriregistri kandes toimub sellekohase teate ja rahvastikuregistris toimunud muudatuse alusel riigilõivuvabalt.

Seega, et kustutada äriregistrist surnud liikme nimi, tuleks osaühingu juhatusel esitada oma tööpiirkonna maakohtu registriosakonnale sellekohane avaldus, millele lisada tõend juhatuse liikme surma kohta.



 

 LinkedIn   Twitter   Facebook  Youtube  Google+