Alati olemas

Perekonnaõigus

LAHUTUS

Olen Eesti Vabariigi kodanik, kes on abielus välisriigi residendiga. Kas ma saan lahutada abielu Eestis?

Advokaadibürool LMP on rohkelt kogemusi piiriüleste abielude lahutamisega. Tegemist on probleemse valdkonnaga juba seetõttu, et üldjuhul soovib kohus perekonnaasjades, et mõlemad pooled ilmuksid kohtusse. Enamasti on Eestis abielu lahutamine siiski võimalik, kuid kindlasti on mõistlik kasutada selleks Advokaadibüroo LMP abi.
 

ÜHISVARA JAGAMINE

Soovin abielu lahutada. Kuidas teha seda nii, et mulle jääks võimalikult suur osa ühisvarast?

Oluliseks märksõnaks on tõendamine. Isik, kes soovib jätta võimalikult suure osa ühisvarast endale, peab suutma tõendada, et ta on ühisvara omandamisse või parandamisse rohkem panustanud. Samas on võimalik tugineda muudele argumentidele, näiteks sellele, et lapsed saaksid koos vanemaga oma lapsepõlvekodus elada. Enne abikaasaga abielu lahutuse ja ühisvara jagamise plaanide arutamist on kindlasti mõistlik konsulteerida Advokaadibüroo LMP advokaatidega, et ühiselt leppida kokku konkreetses tegevuskavas ning koguda võimalikult palju tõendeid. 
 

ELATIS

Last kasvatav vanem küsib teiselt vanemalt ebamõistlikult suurt elatist. Mida teha?

Elatise mõistab välja kohus ning seetõttu on väga oluline kasutada Advokaadibüroo LMP advokaatide abi võimalikult kiiresti pärast elatisenõude saamist. Nii on võimalik valida vaidluses algusest peale kõige efektiivsem positsioon ja vältida olukorda, kus teisel vanemal on kohtus professionaalne esindaja, kuid Teil mitte. Elatise suurus sõltub eelkõige mõlema vanema majanduslikust olukorrast. Üldjuhul on elatise minimaalseks suuruseks 50% töötasu alammäärast (nö miinimumpalgast) ühe lapse kohta, kuid mõningatel juhtudel on võimalik seda ka vähendada.

Kuidas on võimalik suurendada kohtulahendiga väljamõistetud elatist?

Riigikohtu praktikast tulenevalt on võimalik paluda kohtul elatist suurendada alati pärast töötasu alammäära (nn miinimumpalga) suurenemist. Riigikohus on öelnud, et sellisel juhul ei pea vanem tõendama ka lapse vajaduste suurust. Kui aga vanem soovib lapsele elatise miinimummäärast suuremat elatist, peab vanem suutma tõendada ka lapsega seotud kulude suurust. Mõlemal juhul tuleb aga koostada hagi kohtusse. Hagi koostamisel aitavad Teid Advokaadibüroo LMP advokaadid.

Kes peab maksma lapsele elatist pärast lapse elukoha muutmist?

Kui kohus on mõistnud vanemalt lapse kasuks välja elatise, kuid seejärel kolib laps elama selle sama vanema juurde, tuleb elatise maksmise kohustuse muutmiseks esitada kohtusse hagi. Õiguslikult on tegemist suhteliselt keerulise konstruktsiooniga, kuid kokkuvõttes tuleb esiteks taotleda varem väljamõistetud elatise vähendamist 0-ni ja teiseks taotleda elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps enam ei ela. Sellise hagi esitamisel on kindlasti mõistlik kasutada Advokaadibüroo LMP advokaatide abi.

Kas vanematel on võimalik sõlmida kokkulepe, et üks vanematest lapsele elatist ei maksa?

Formaalselt oleks tegemist tühise kokkuleppega, kuid samaväärse tulemuse saavutamiseks on võimalik vanematel sõlmida kokkulepe, kus üks vanem võtab üle teise vanema elatise maksmise kohustuse, kasutada leppetrahve jms. Kui soovite elatisest loobumise kokkuleppe sõlmida, siis soovitame Teil kindlasti kasutada Advokaadibüroo LMP advokaatide abi, et saavutada Teie jaoks sobiv lahendus. 

Kas elatist saab nõuda ka tagantjärgi?

Elatise tasumist saab tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest. Pikema aja eest ei ole tagasiulatuvalt võimalik elatist nõuda. Kui elatist tasutakse omavahelise kokkuleppe alusel, on soovituslik maksta elatist alati pangaülekandega. Vastasel juhul on keeruline tõendada, et elatist on makstud ning kohus võib Teilt hiljem uuesti elatise välja mõista. Sellise vaidluse tekkimisel on mõistlik konsulteerida Advokaadibüroo LMP advokaatidega, et arutada erinevaid võimalusi elatise tasumise tõendamiseks.
 

LAPSED

Läksin abikaasast/elukaaslasest lahku ja mul ei võimaldata enam lapsega kohtuda. Kas mul polegi mingeid õigusi?

Alati on kõige mõistlikum vanemate poolt lapsega kohtumise korras rahumeelselt (kohtuväliselt) kokku leppida. Kui aga konflikt on juba tekkinud, on parem, kui mõlemad pooled kasutavad advokaadi abi, kes tutvustab vanematele õigusaktidest tulenevaid õigusi ning kohustusi. Samuti on advokaat isik, kes aitab olukorda ratsionaalselt ning objektiivselt hinnata, mistõttu on kompromissi sõlmimise tõenäosus suurem. Vanemate omavahelised katsed kokkuleppeid sõlmida ebaõnnestuvad üldjuhul just liigse emotsionaalsuse ja solvumiste tõttu.

Kui aga kokkuleppele siiski ei jõuta, esitab advokaat kohtule taotluse määrata kindlaks lapsega kohtumise kord. Enne kohtuotsuse tegemist on aga kohe pärast kohtu poole pöördumist võimalik taotleda esialgse lapsega kohtumise korra määramist kohtu poolt, mida mõlemad vanemad peavad täitma. Kokkuvõttes on lapsega kohtumiste saavutamiseks mitu võimalust ning Teid esindav Advokaadibüroo LMP advokaat aitab Teil valida konkreetsest situatsioonist lähtudes parim viis.

Kas vanemalt, kes lapse vastu huvi ei tunne, on võimalik võtta ära lapse hooldusõigus?

Hooldusõigust saab piirata üksnes kohus. Kui vanem ei tunne lapse vastu mingit huvi ning ei täida enda kohustusi, mis tulenevad perekonnaseadusest (kohustus ja õigus hoolitseda lapse isiku eest, lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju), on võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist selliselt, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult üle teisele vanemale. Kohus teeb asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt. 

Vanem, kelle juures laps elab, viis lapse ilma minu loata välisriiki. Kas tal oli selleks õigus?

Vanem ei või üldjuhul kunagi viia oma last ilma teise vanema nõusolekuta välisriiki. Seda võib käsitelda lapseröövina. Seetõttu peaks vanem, kes soovib viia oma lapse välisriiki või vanem, kelle laps on viidud välisriiki, võimalikult kiiresti võtma ühendust Advokaadibüroo LMP advokaatidega, et veenduda oma tegevuse seaduslikkuses ja õiguste kaitstuses.
 

ARTIKLID

Kasulikud artiklid perekonnaõiguse teemadel:

 

PEREKONNAÕIGUSE EKSPERDID

Advokaadibüroo LMP perekonnaõiguse eksperdid on:



Grete Kirsimaa (Lüüs
)
advokaat
grete.kirsimaa@lmp.ee

 

Grete on spetsialiseerunud klientide esindamisele kõigis perekonnaõiguslikes vaidlustes ning on lahendanud perekonnaõiguslikke vaidlusi nii kohtus kui ka kohtuväliselt. Sh on Grete esindanud kliente rahvusvahelistes lahutustes. 

Lisaks klientide esindamisele on Grete:
- kirjutanud perekonnaõiguse teemadel mitmeid artikleid;
- annab perekonnaõiguse koolitusi; 
- vastab vastused.ee portaalis lugejate perekonnaõigusega seotud küsimustele. 

Igapäevaselt töötab Grete Advokaadibüroo LMP Tartu kontoris. 
 

 



Marelle Leppik

advokaat
marelle.leppik@lmp.ee

 

Marelle on Advokaadibüroo LMP Tallinna kontori perekonnaõiguse ekspert, kes esindab kliente kõigis perekonnaõiguslikes vaidlustes. 
 

 



Piret Pallo

vandeadvokaat
piret.pallo@lmp.ee

 

Piret esindab kliente kõigis perekonnaõiguslikes vaidlustes nii kohtus kui ka kohtuväliselt. 

Igapäevaselt töötab Piret Advokaadibüroo LMP Tartu kontoris. 

 



Anu Vilto

vandeadvokaat
anu.vilt@lmp.ee

 

Anu esindab perekonnaõigusega seotud küsimutes kliente Advokaadibüroo LMP Valga kontoris. 

 



Keijo Lindeberg

juhtivpartner/vandeadvokaat
keijo.lindeberg@lmp.ee

 

Perekonnaõiguse asjades esindab Keijo kliente peamiselt rahvusvahelise lahutuse ja ühisvara jagamisega seotud asjades. Keijo on esindanud kliente paljudes abielu lahtuse ja ühisvara jagamise vaidlustes, kus üks abikaasadest on Eesti kodanik ja teine abikaasa on välisriigi resident. 

Igapäevaselt töötab Keijo Advokaadibüroo LMP Tallinna kontoris. 


 Lisainfo Advokaadibüroo LMP poolt pakutavate teenuste kohta

 
 
 

 LinkedIn   Twitter   Facebook  Youtube  Google+