Personaalne lähenemine

Mida tuleks kindlasti ettevõtte sisekorraeeskirja kirja panna? 

13.05.2014

Kui endine töölepingu seadus, mis kehtis kuni 30. juunini 2009, kohustas tööandjat vähemalt viie töötajaga ettevõttes kehtestama töösisekorraeeskirjad, siis uues seaduses sellist nõuet ei ole. Sisekorraeeskirjade koostamine ja kehtestamine ei ole kohustuslik, kuid paljudel juhtudel on üldistatud kujul juhiste andmine mõlema töölepingu poole huvides.

Sisekorraeeskirjades tuleks fikseerida kõik käitumisreeglid, mida pooled üksteiselt ootavad. Sellisel juhul on nii töötajal kui ka tööandjal erinevates olukordades võimalik saada juhtnööre või abi oma tööülesannete täitmisel. Sisekorraeeskirjade mõte ei ole kindlasti töötajate karistamine, vaid see, et mõlemal poolel oleks ühtne arusaam, milline on ettevõtte üldine töökorraldus ning millised on käitumisreeglid.

Nagu juba nimetatud, ei ole sisekorraeeskirjade kehtestamine enam kohustuslik. Samas, kui need on kehtestatud või soovitakse koostada, tuleks lähtuda põhimõttest, et töösisekorraeeskirjades peaks kajastuma üldine reeglistik, mis ei nähtu ei töölepingust ega seadusest. Dokumentide dubleerimine ei ole vajalik ning viib tähelepanu eemale.

Iga ettevõtte sisekorraeeskirjad olenevad kindlasti sellest, millise ettevõttega on tegemist. Sisekorraeeskirjad peavad vastama iga ettevõtte vajadustele. Näiteks peaks sisekorraeeskirjades kindlasti olema välja toodud hooliv suhtumine töövahenditesse, viisakas ja lugupidav suhtumine kolleegidesse, parkimine ja liiklus hoonete juures, kodukord ruumides, sisenemise ja väljumise registreerimine, nõupidamis- ja muude ühisruumide kasutamine, suitsetamine, külaliste vastuvõtmine ja nende liikumine majas, konfidentsiaalsete dokumentide hävitamine, tööaeg ja selle arvestuse pidamise kord, puhkeaja regulatsioon, töökorralduste andmise kord, üldised töökaitse ja tuleohutuse juhised, töötajate tunnustamine, taunitav käitumine ning distsiplinaarkaristuste (hoiatuste) määramine.

Kui sisekorraeeskirjad on ettevõttes kehtestatud, peavad töötajad olema sellest teadlikud ning eeskirju tuleks tutvustada allkirja vastu. Samuti peaksid eeskirjad olema töötajatele igal hetkel kättesaadavad, kui on tarvis midagi täpsustada või meelde tuletada.

Juhul kui tööleping ja sisekorraeeskirjad lähevad omavahel vastuollu, tuleb kindlasti lähtuda töölepingust kui kahepoolsest kokkuleppest, mis on töö tegemise ja selle eest tasustamise aluseks.

Kuigi seadus enam ei nõua sisekorraeeskirjade kehtestamist, on mõningatel juhtudel üldiste juhiste määramine sisekorraeeskirjades ettevõttes vajalikud. Sisekorraeeskirjad on abiks nii töötajale kui ka tööandjale töö korraldamiseks. Et sisekorraeeskirjadest oleks reaalne kasu ning neid ei loetaks vaid üks kord nende tutvustamisel, on otstarbekas hoida eeskirju töötajatele kättesaadavas või nähtavas kohas.

 

Grete Lüüs
Jurist, Advokaadibüroo LMP

Avaldatud 13.05.2014. a Raamatupidamisuudistes

 LinkedIn   Twitter   Facebook  Youtube  Google+