Personaalne lähenemine

Olulistest aspektidest nõukogu liikme tasustamisel 

31.10.2013

Praktikas tõusetub iga natukese aja tagant päevakorrale küsimus äriühingu nõukogu liikme tasustamisest. Olenemata asjaolust, et sellel teemal on varemgi sõna võetud, tasub praktilistest kaalutlustest lähtuvalt jälle üle käia põhilised aspektid, mida selle küsimuse puhul tuleks silmas pidada.

Esmalt tuleb märkida, et nõukogu liikme suhe äriühinguga on olemuselt sarnane juhatuse liikme suhtega – tegemist on sisuliselt teenuse osutamise ehk käsundi täitmisega. Nagu võlaõigusseaduses käsunduslepingu osas märgitud, makstakse käsundi täitmise eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega nõukogu liige ei saa eeldada käsundi täitmise eest tasu saamist, vaid nimetatu tuleb eraldi otsustada. Küsimus tekibki peamiselt sellest, kes, millal ja kuidas nimetatut otsustab.

Nõukogu liikmega tehingu tegemist puudutav on reguleeritud äriseadustikus (edaspidi – ÄS). Tulenevalt ÄS-i § 326 lõikest 1 otsustab nõukogu liikmete tasustamise korra ja suuruse üldkoosolek (esimestele nõukogu liikmetele tasu maksmise otsustavad äriühingu asutajad). Seetõttu saab nimetatud korda ja tasu suurust muuta üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Arvestades, et kõnealust sätet kohaldatakse lähtuvalt ÄS-i § 189 lõikest 2 osaühingu nõukogule, on nõukogu liikme tasustamise otsustamise pädevus osaühingu osanikel. Eeltoodust lähtuvalt peavad nõukogu liikme tasustamise soov ja vastava tasustamise tingimused nähtuma aktsionäride üldkoosoleku või osaühingu osanike otsusest, mistõttu ka nõukogu liikmega lepingu sõlmimisel ning nimetatud dokumendis tasu määratlemisel, on nimetatu eelduseks varem vormistatud vastavasisuline otsus.

Riigikohus on 20.06.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 ning ka varem tabavalt märkinud, et küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema sõnaselge ja kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmise üle, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Täiendavalt märgib Riigikohus, et selline otsus peab vastama seadusest ja põhikirjast tulenevatele kvooruminõuetele.

Eeltoodu rõhutab vajadust määratleda nõukogu liikme tasustamise tingimused otsuses üheselt mõistetavalt, et ei tekiks küsimust aktsionäride või osanike üldkoosoleku tegelikus tahtes ega tõusetuks kahtlusi nõukogu liikmega tehtud tehingu võimalikus tühisuses.

Oluline on rõhutada, et nõukogu liikmele tasu maksmise otsustamisel tuleb arvestada ÄS-i § 326 lõikes 2 sätestatut – õigus otsustada nõukogu liikme tasu suuruse ja maksmise korra üle sisaldab endas teiselt poolt kohustust tagada, et nõukogu liikmele tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses nõukogu liikme ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga. See tähendab muuhulgas ka võimalust nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist, kui äriühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ning nõukogu liikmele määratud tasude edasimaksmine oleks äriühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane (ÄS § 326 lg 3). Seega ka nõukogu liikmega lepingu vormistamisel tuleb arvestada nõukogu liikme tasustamise otsustamise pädevust ning asjaolu, et leping ei piiraks äriühingu majandustulemuste halvenemisel (vastavalt aktsionäride või osanike) üldkoosoleku õigust peatada nõukogu liikme tasu maksmine või jätta vastav tasu maksmata.


Liisa Surva
Tanel Melk & Partners Law Firm, vanemjurist

Avaldatud 29.10.2013. a Raamatupidamisuudistes: http://rup.ee/uudised/oigus/olulistest-aspektidest-n-ukogu-liikme-tasustamisel

 

 LinkedIn   Twitter   Facebook  Youtube  Google+