Vajadustest lähtuv

Tähtsamad seadusemuudatused 2015. aastal

2015. aastal jõustuvad mitmed seadusemuudatused, millest mõned muudavad olulisel määral senist regulatsiooni. Kuna kõiki muudatusi pole võimalik ühes artiklis avaldada, keskendutakse käesolevas kirjutises kõige olulisematele.

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühendustega seonduv
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjaga seonduvat on suures osas muudetud. Esiteks ei kinnita nimetatud ühingute nimekirja enam Vabariigi Valitus, vaid hoopis Maksu- ja Tolliamet. Samuti on muutunud ühingu heategevuslikkuse hindamise kriteeriumid. Kui varem oli oluline kaupade ja teenuste pakkumine sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, siis enam sellist konkreetset sihtrühma piirangut pole.

Nimekirja kantud ühingutel oli varem keelatud jagada oma vara või tulu ühingule annetusi teinud isikule, kuid tulumaksuseaduse uue redaktsiooni kohaselt on seda piirangut leevendatud ning käesoleval ajal on ühingul keelatud jagada oma vara või tulu üksnes viimase kaheteistkümne kuu jooksul ühingule annetusi teinud isikule.

Piiratud on ka uute ühingute lisamist nimekirja. Kehtestati reegel, et nimekirja ei kanta ühingut, kes pole nimekirja kandmise taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud ja esitanud selle perioodi kohta majandusaasta aruannet. Uus regulatsioon motiveerib nimekirja kantud ühinguid lisaks korrektsemalt täitma oma kohustusi, kuna nimekirjast kustutatakse ühing, kes on vähemalt kolm korda järjest jätnud esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või vähemalt kolm korda järjest hilinenud maksusumma tasumisega.

Muudetud on ka nimekirja lisamise taotluse esitamise tähtaegu. Kehtiva tulumaksuseaduse redaktsiooni kohaselt esitatakse nimekirja kandmise taotlus Maksu- ja Tolliametile 1. märtsiks või 1. septembriks ning Maksu- ja Tolliamet teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 1. maiks või 1. novembriks.

Riigilõivuseadus
01.01.2015. a hakkas kehtima uus riigilõivuseadus, millega korrigeeriti mitmeid riigilõive. Seetõttu tuleb riigilõivu tasumisel kindlasti kontrollida, kas konkreetne riigilõiv on muutunud.

Tsiviilkohtumenetlus
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on täielikult muudetud senist põhimõtet, mille kohaselt toimus iga kohtuasja raames sisuliselt kaks eraldi vaidlust. Esmalt vaieldi lõpuni põhivaidlus ja sellele järgnes poolte menetluskulude kindlaksmääramise vaidlus.

Alates 01.01.2015 on regulatsioon muutunud ja nüüd esitatakse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kohtule üldjuhul viimasel kohtuistungil. Muudatuste tulemusena peaks tsiviilkohtumenetlus muutuma kiiremaks, kuna asja lahendav kohtunik suudab kõige paremini ja kiiremini hinnata poolte menetluskulude suuruse mõistlikkust.

Samuti pole  menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal teada, kuidas kohus asja lahendab, ning seetõttu võib eeldada, et ka poolte vastuväiteid teise poole menetluskulude suurusele on realistlikumad. Varem oli tavapärane olukord, kus põhivaidluse kaotanud pool üritas menetluskulude kindlaksmääramise etapis situatsiooni enda jaoks parandada ja esitada vaidluse võitnud poole menetluskulude suuruse osas kõikvõimalikke vastuväiteid, mis kokkuvõttes pikendas ka menetluse pikkust.

Karistusõigus
Muutunud on kuriteoga tekitatud kahju suuruse määrad. Kui varem oli kahju suurus seotud töötasu alammääraga, siis nüüd on kahju suurus sätestatud konkreetse rahasummana. Samuti on lisandunud „eriti suure kahju“ mõiste. Edaspidi tuleb kahju suuruse tuvastamisel lähtuda järgmistest reeglitest:
1) oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot;
2) suur on kahju, mis ületab 40 000 eurot;
3) eriti suur on kahju, mis ületab 400 000 eurot.

Samuti on muudetud korruptsioonisüütegudega seonduvat. Karistusseadustikku on lisandunud erasektori korruptsioonisüütegude jagu, mis käsitleb altkäemaksu võtmist ja andmist erasektoris. Samuti ei erista karistusseadustik enam pistist ega altkäemaksu ning karistatav on ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Avaldatud 22.01.2015 Raamatupidamisuudistes                                                                                      

 LinkedIn   Twitter   Facebook  Youtube  Google+