Kvaliteetne õigusabi

Võlaõigusseaduse muudatused 2014: koduukseleping

01.05.2014

13.06.2014. a jõustuvad võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse uued sätted, millega muudetakse oluliselt mitmeid seniseid mõisteid ning regulatsioone. Käesolevas artiklis antaksegi lühiülevaade peamistest muudatusest, keskendudes võlaõigusseadusele.

Hetkel kehtiv võlaõigusseadus kasutab koduukselepingute mõistet, mis tähendab tarbijale kauba või teenuse pakkumist kodus, tööl, sõidukis või üritustel. Võlaõigusseaduse muutmise käigus kaotatakse see mõiste aga ära ning võetakse kasutusele „väljaspool äriruume sõlmitava lepingu“ mõiste, mis on koduukselepinguga võrreldes laiem. Selliseks lepinguks on üldjuhul kõik lepingud, mis on sõlmitud või mille sõlmimiseks on tarbija teinud siduva  pakkumise ühel järgnevalt nimetatud viisil:  
1) ettevõtja ja tarbija üheaegsel kohalviibimisel kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum;
2) ettevõtja äriruumides või sidevahendi abil vahetult pärast seda, kui ettevõtja on tarbija ja ettevõtja üheaegsel kohalviibimisel pöördunud tarbija poole isiklikult ja individuaalselt kohas, mis ei ole ettevõtja äriruum;
3) ettevõtja korraldatud väljasõidu ajal eesmärgiga reklaamida ja müüa tarbijale vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi.

Samuti muutuvad tingimused, mille puhul ei loeta sellist lepingut väljaspool äriruume sõlmitavaks lepinguks. Esiteks ei ole väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga tegemist siis, kui lepingu eseme eest makstav tasu ei ületa 20 EUR (hetkel on piiriks 15 EUR). Teiseks ei tohi olla tegemist lepinguga, mis sõlmitakse:
1) sotsiaalteenuste osutamiseks;
2) tervishoiuteenuste osutamiseks;
3) hasartmängus osalemiseks;
4) reisijaveoteenuse osutamiseks;
5) kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks või kinnisasjaga seotud asjaõiguse käsutamiseks;
6) uue ehitise ehitamiseks või ehitise suuremahuliseks ümberehitamiseks;
7) eluruumi üürimiseks;
8) notariaalse tõestamise kaudu;
9) toiduainete, jookide või muu igapäevaseks tarbimiseks mõeldud asja kohta, mis antakse üle ettevõtja sagedaste ja korrapäraste ringsõitude käigus tarbija elu-, asu- või töökohas;
10) müügiautomaate või automatiseeritud äriruume kasutades;
11) elektroonilise side teenuse osutajaga avaliku taksofoni vahendusel selle kasutamiseks või tarbija poolt telefoni, interneti või faksi teel loodud ühe ühenduse kasutamiseks.

Oluliselt muutub ka lepingueelse teavitamise regulatsioon. Erinevalt sidevahendi abil sõlmitavatest lepingutest on teavitamiskohustus hetkel minimaalne, kuid võlaõigusseaduse uues redaktsioonis muutub see väga mahukaks. VÕS § 48 lg 1 sätestab kokku 22 erinevat punkti teabe kohta, mis tuleb enne lepingu sõlmimist tarbijale esitada. Eraldi on rõhutatud, et see teave peab olema esitatud loetavalt ning lihtsas ja arusaadavas keeles. 

Võlaõigusseaduses on edaspidi oluliselt põhjalikumalt käsitletud ka väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganemisega seonduvat. Uudisena lisatakse võlaõigusseadusesse põhjalik regulatsioon ettevõtja ja tarbija kohustuste kohta lepingust taganemisel (VÕS §-id 492 ja 493). Näiteks on ettevõtjatel edaspidi kohustus tagastada tarbijale viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva möödumisel taganemisavalduse kättesaamisest kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja üleandmise kulud. Hetkel kehtiva võlaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt tuleb aga ettevõtjal tarbijalt saadu tagastada hiljemalt 30 päeva möödumisel.

Samuti on oluline täiendus VÕS § 494, mille kohaselt olukorras, kus tarbija kasutab väljaspool äriruume sõlmitava lepingu suhtes taganemisõigust, loetakse tarbija taganenuks ka väljaspool äriruume sõlmitava lepinguga seotud kõrvallepingust. Seega situatsioonis, kus tarbija taganeb väljaspool äriruume sõlmitud lepingust, ei ole tal eelduslikult enam huvi sellise lepinguga seotud teiste lepingute vastu ning võlaõigusseaduse uue redaktsiooni kohaselt pole tarbijatel ka vajadust nendest lepingutest eraldi taganeda, vaid tarbija loetakse kõrvallepingutest automaatselt taganenuks.

Kokkuvõttes jõustuvad lähiajal võlaõigusseaduse olulised muudatused. Käesolevas artiklis on tutvustatud neist vaid osa ehk kõigil, kes nende küsimustega igapäevaselt kokku puutuvad, on soovitatav võlaõigusseaduse muudatused tervikuna hoolikalt läbi lugeda.

 

Keijo Lindeberg
Vandeadvokaat ja juhtivpartner
Advokaadibüroo LMP
 
Avaldatud 2014. a märtsikuu Raamatupidamisuudistes

 LinkedIn   Twitter   Facebook  Youtube  Google+